Maikuu lõpu rebaseplika. Põnev oli jälgida temas toimuvat uudishimu ja hirmu võitlust kui ta rabamustikate vahel minu suunas hiilis. Uudishimu pääses võidule. Selle pesakonna rebasekutsikad konkreetselt lõbustasid end mind luurates. Niipea kui peanupud urust välja pisteti, otsiti pilguga mind, hargneti metsa alla, et siis ringiga minuni hiilida. Mina olin urusüsteemist mõniteist meetrit eemal kuuskede all kõhuli, kaugeimas võimalikus punktis, kust urgude suud vaadeldavad olid. Lõbus oli seal nendega niiviisi aega veeta. Pildistamiseks polnud kutsikate teguviis aga sugugi mugav, sest valdavalt hiiliti ligi ikka küljelt või selja tagant, ikka varvaste või põlvedeni, nuusiti ja krabati mõned korrad hammastega ka kummikusäärt, kuniks kummik pisut liikuma hakkas ja uudishimulikud sellid laiali ehmatas… Seejärel peeti väike mõttepaus ning mindi omavahel hullama.